Jätkusuutlik tähendab, et miski või keegi suudab arendada oma olemasolu, vajadusi ning tasakaalu teisi faktoreid häirimata või kahjustamata. Tasakaalukas areng ei tohi samuti ohtu seada tuleviku põlvkondade elu ning arengut. Jätkusuutlikuse tagamiseks tuleb jälgida ökosüsteemi tingimusi tasakaalu säilitamiseks.
21.sajandi üheks põhieesmärgiks on olnud ökosüsteemi säilimise tagamine. Tehnoloogiliselt on arendatud mitmeid süsteeme, mille alusel tuleks käituda. Nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriikide ökosüsteemi tagamise seadused võimaldavad tagada tasakaaluka käitumise looduse kui ka inimrassi suhtes. Rikkumiste puhul trahvitakse nii ettevõtteid kui ka riike iseseisvaid, mis annab aimu seaduspärasusest globaalsel tasandil.
Kiiresti kasvavad tehnoloogiad ning nende harud on valmistunud kiirelt tegema korrektuure, juhul kui nende eesmärgist kiputakse kõrvale kalduma. Analüütikud tegelevad igapäev progressi ning languse jälgimisega ning raporteid tuleb esitada õiguspäraselt.
Üheks inimprotsessi lihtsustavaks tehnoloogiaks on inimtuvastuste süsteem, mille tarbeks on loodud tarkvarad. Tehnoloogiliselt on võimalik tuvastada isikuid nii sõrmejälje, silmaiirise, kõne kui ka käekirja järgi. Eestlaste loodud ID-kaardiga registreerimine on vaid üks kõrgtehnoloogilisemaid isikutuvastusmeetodeid. Ameerika Ühendriikides kasutatakse tihti peale vaid sõrmejäljega tuvastust. Tehnoloogiliste arenduste läbi inim- erinevuste tuvastamine on nagu Eesti kasiino ilma registreerimata– turvaline keskkond, kus piisab digitaalsest sõrmejäljest ID abil.
1945.aastal 2.septembril lõppenud Teine Maailmasõdas oleks olnud vähem hukkunuid, kui pommiotsjate asemel oleks luurel käinud robotkoerad. Tänapäeval on robootiline pommikoer tihti ilmnev nähtus, kuid siiski USA-s. Robootika areng on loonud maailma muutvaid roboteid, mille abil on võimalik aidata sõjavägesid, transpordiameteid, tsiviilisikuid ning erinevaid ettevõtteid, kus inimese kohalolek ohtlikus situatsioonis oleks keelatud. Droonide kasutamine tänapäeval on täiesti normaalne nähtus. Esialgu lõbusõiduk loodud lennukid on nüüdseks ehitatud täissuuruses ning need samad ‘taevalinnud’ patrullivad sõjaohtlikes piirkondades taevast.
Meditsiini tööstuses on käsil mitmeid projekte, mille tarbeks ehitatakse masinaid, mis võimaldavad kaugjuhtimisega päästa elusid. Kui varem pidid diabeetikud mõõtma oma veresuhkrutaset teatud perioodide järel, siis nüüdseks on võimalik nahale paigaldada andur, mis mõõdab nii veresuhkru taset ning vajadusel süstid vastava doosi. Kui selliseid andureid poleks välja mõeldud, süstiksid diabeetikud veel siiani oma doose vastava graafiku alusel ning ka ebameeldivates olukordades ning keskkondades. Lisaks diabeetikute abile luuakse meditsiini tööstuses ka südamestimulaatoreid, mida on võimalik kaugjuhtimisega kontrollida. Juhul kui inimese süda peaks mingil põhjusel seiskuma, laetakse südame taaskäivitamiseks elektrišokk. Kui aga südametegevus ei taastu, proovib südamestimulaator sama protsessi korduvalt. Targale masinale siiski vaid lootma ei jääda ning kohale saadetakse ka kiirabipatrull. Inimese asukoha saab määrata südamestimulaatorilt saadetud kordinaatide abil. Küll on ikka meditsiin arenenenud ning maailm on muutunud palju ohutumaks.
AI ehk artificial inteligence on tehisintellekt, mis on tehnoloogiliselt arendatud kiire ning efektiivse veebi ning tarkvara loomiseks. Tänapäeval toimivad näiteks Google Maps ning Apple’i tarbeks loodud sekretäri tarbeks. Veebikaardid on kiiremini kättesaadavad ning uuendavad end vastavalt AI muutustele. Tehisintellekt on kiirelt aidanud kaasa maailma muutvate tehnoloogiate arengus ning teeb seda jätkuvalt.
Tehnoloogiad, mis aitavad muuta maailma toimivad nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt vaid tasakaaluka arengu tarbeks. Samas on loodud ka tööstuseid, mis töötavad selle vastu kuid suudavad siiski seadusandlikkusest mööda hiilida. Näiteks võib tuua puiduga tegelevate ettevõtete kasvu, mis töötavad vaid metsade langetamisest saadud toodangu abil. Kuigi puud on taaskasvavad taimed, ei suudeta vastukaaluks sama palju taasistutada.
