President Kaljulaid osaleb Alutaguse öömaratonil

Prseident Kersti Kaljulaid osaleb tänavu 12. veebruaril juba teist korda Alutaguse öömaratonil

President Kaljulaid osaleb Alutaguse öömaratonil
Prseident Kersti Kaljulaid suusatamas

ILMATEADE

Alutaguse öömaratoni stardis võite ka see aasta kohata enda kõrval Eesti Vabariigi presidenti. Kersti Kaljulaid võtab juba teist aastat järjest osa "Nõiduslikust Öömaratonist".

VIDEO: Andres Sutt kukkus presidendi ees kokku

President Kaljulaid kirjeldas eelmine aasta oma sõitu alutagusel müstiliselt: "See oli selline nõiduslik öine sõit".

Reedel, 12. veebruaril toimuva 22 kilomeetri pikkuse Alutaguse öömaratoni peakorraldaja Andres Laur sõnas, et president Kaljulaid ütles pärast läinud laupäeval Lääne-Virumaal Mõedakul toimunud Viru maratoni läbimist, et tal on järgmise suusavõistlusena plaanis Alutaguse öömaraton. 

Pealamp ja varupatareid 

Kaks aastat tagasi öömaratoni vähem kui poolteise tunniga läbinud Kaljulaid tõdes, et suusatas rõõmu tundes, mitte kellaga võidu.  "Ma ei usu, et tahaksin üldse kunagi suuskadel pulssi punaseks sõita," sõnas ta tookord, kiites osalejate sõbralikkust rajal ja talvise Alutaguse öise metsa ilu, mida ta pealambi valgusvihus püüdis rajajoone jälgimise kõrval samuti tähele panna.   

Ida-Virumaa spordiharrastaja Siim Kadak, kes on seiklusspordivõistlustel rajameister olnud, tõdes samuti, et öine sõit oli väga äge. "Vahepeal ei hoomanud ma üldse, kus olen. Arvasin, et tunnen seda metsa, aga mõnes kohas oli kõik sassis," rääkis ta.

Andres Laur paneb öömaratonile tulijatele südamele, et neil oleks kaasas korralikult laetud akudega lambid. "Hea, kui on taskus ka varupatareid, sest kui rajal ollakse mitu tundi, siis külmaga võivad nad arvatust kiiremini tühjaks saada," sõnas ta, märkides, et 22 km ringist on valgustatud vaid paar kilomeetrit. 

Lauri sõnul esimesel öömaratonil õnneks kedagi metsa otsima minna ei tulnud. Küll aga on sel aastal raja läbimiseks seatud kontrollajaks kolm tundi. "See peaks olema piisav, et ka rahulikult suuskadel matkates 22 kilomeetrit läbida," ütles ta, meenutades, et kaks aastat tagasi kulus ühel osalejal siiski rajal neli tundi ja pärast eelviimase finišeerija saabumist ootasid korraldajad teda poolteist tundi. Viimase osaleja järel sõitis ka mootorsaan.

Maratonil on nii osalejate arvu kui muud piirangud 

Teist korda toimuv öömaraton on proloogiks laupäeval, 13. veebruaril 22. korda toimuvale Alutaguse maratonile, kus on kavas 44 kilomeetri pikkune põhidistants ja 22 km pikkune lühisõit.  

Terviseamet andis Eesti pikamaasuusatamise sarja Estoloppet kuue maratoni läbiviimiseks eriloa ja seadis ka tingimused, mida korraldajad peavad ohutuse tagamiseks täitma. Neist põhiline on, et kogu tegevus maratoni eel ja järel toimub õues ning pealtvaatajad pole suusastaadionile ega raja äärde lubatud. 

"Pannjärve keskuse siseruumid on suletud, sees ei saa riietuda ega kohvikus süüa. Pärast võistlust ei toimu ka tavapärast muljetamist, kõik kiiresti oma autodesse ja teele," rääkis Laur. "Seda enam tasub nautida metsas rajal olemisest saadavat emotsiooni. Lumeolud on suurepärased. Rajad on juba ette valmistatud."

Alutaguse maratoni peakorraldaja Robert Peets on aastaid pidanud pead murdma, kas ja kuidas nappides lumeoludes üht Ida-Viru suuremat rahvaspordisündmust läbi viia. Näiteks mullu tuligi maraton ära jätta. "Sellised lumeolud nagu praegu olid viimati 2013. aastal," tõdes ta.  

Sel aastal tuleb aga koroonaleviku tõttu piirata osalejate arvu. Maratoni põhidistantsil pääseb rajale 750, lühemal rajal 250 ja öömaratonil samuti 250 suusatajat. "Meil on ka tungiv soovitus osalejatele tulla kohale oma autoga, mitte jagada autos kohti teiste osalejatega, nagu on varem tavaks olnud. Ka keskuse parklad seavad seetõttu piirid osalejate arvule. Samuti on suusastaadion üsna väike," rääkis Peets, lisades, et osalejad on kavas hajutada 50-liikmelistesse stardirühmadesse, mis tähendab, et stardikoridoriks muutub kogu suusastaadion.

Nakatumise riskid on maandatud 

Reisimisega kaasnevate piirangute tõttu ei tule ilmselt sel aastal Alutaguse maratonile suusatajaid välismaalt. Peets, kes on ise rahvusvahelise suusaliidu esindajana olnud ametis nii maailma karika etapil Soomes Lahtis kui ka Euroopa ühel tuntumal, Marcialonga maratonil Itaalias, tõdeb enda näitel, et peab praegu seetõttu koju naastes eneseisolatsioonis olema. "Enamikust riikidest tulijad peavad olema kümme päeva karantiinis. Meil on range kohustus informeerida kõigist välisvõistlejatest politsei- ja piirivalveametit," sõnas ta.   

Peets tõi näiteks, et Marcialonga maratonil, kus osales 1600 suusatajat 24 riigist, oli finišis politsei moodustanud finišeerijatele eraldi ala, kust tuli kohe kiiresti edasi liikuda. "Peab ütlema, et Itaalia kohta toimis väga hästi," märkis ta.

Tänavusel maratonil tuleb Peetsil varasemast rohkem vaeva näha ka vabatahtlike abistajate kokkusaamisega, kuna tavapäraselt joogipunktides toimetanud kaitseväelased ei saa praegusel koroona

ajal appi tulla.  "Küll me leiame! Oleme valmis osalejatega vahetult kokku puutuvate vabatahtlike abiliste testimise kinni maksma. Et mingil juhul ei tekiks olukorda, kus korraldajad mõnd osalejat nakataksid," sõnas ta.

Ta usub, et vabas õhus toimuval üritusel, kus järgitakse ohutusnõudeid, on koroonasse nakatumise tõenäosus peaaegu olematu. "Milline terve mõistusega inimene, kel on haigussümptomid, tuleks mitut tundi kestvale suurt pingutust nõudvale suusamaratonile?" arutles ta. 

Alutaguse maraton

  • 12. veebruaril kell 20 öömaratoni start (22 km, vabastiilis)
  • 13. veebruaril kell 11 Alutaguse maratoni põhidistantsi start (44 km, klassikastiilis)
  • 13. veebruaril kell 12 lühidistantsi start (22 km, klassikastiilis)
  • Stardi- ja finišipaik on Pannjärve tervisespordikeskuses 
  • Osalejate piirarvud: põhidistantsil 750, lühidistantsil ja öömaratonil mõlemal 250.  
  • Maratonil koroonaviiruse leviku tõttu kehtivate piirangutega saab tutvuda maratoni kodulehel www.estoloppet.ee

Eesti

What's Your Reaction?

like
1
dislike
0
love
1
funny
1
angry
0
sad
0
wow
0
Uued Uudised